Eile õhtul sai õue mindud ja juhtus päääris palju . Algul sain sõpradega kokku jne . Kessu tahtis muga kakelda , no anna andeks Kessu , kui lendasid esimest korda nagu kaltsunukk , ei tahtnud nii räigelt sind ka nüüd maha võtta . Sai joodud jälle , õnneks mitte väga segi . Mingiaeg tulid mendid ka konsumi parki , aga õnneks mind puhkuma ei pandud , mul oli suht pohhuj ka tegelt sellest , et kas jään vahele või mitte, kuna mul pole nkn midagi kaotada ju. Mingiaeg läksin koju ja nii kui koju jõudsin, oli hing kinni ja seljas metsikud valud. Terve öö on magamata, kuna ma olin nii räigetes valudes. Nägin mingeid halbu unenägusid. Kui nüüd aus olla , siis nö 1 tsükkel hakkab korduma ja see kord võib see kurvalt lõppeda teiste jaoks. Ma ei hakka rääkima mis see on vnii , aga lihtsalt mai jõua enam . Ma lihtsalt olen 1 inimeses nii kinni ja ma ei leia sealt nö väljapääsu . Ma lihtsalt armastan teda liiiiga palju ja ma ei saa sinna midagi parata , kui ta suutis mu oma säravate silmade ja armsa naeratusega niimodi ära võluda ..
Tänane lugu ka : Undead Hollywood - Undead . Miks see ? No ma ennem rääkisin , et oli väike maadlus ja ma pole nii ammu kellelegi niimodi sisse lendand ja ma nautisin seda. Hetkel, mil ma olin Kessuga vastamisi, ma ei tundnud hirmu, hetk mil ma talle täie pasaga sisse lendasin, ma tundsin rõõmu sellest, ma ei mõelnud, mis mis võib juhtuda, vaid olingi just selles hetkes, ei mingeid mõtteid, ei mingit kahetsust vaid lihtsalt see hetk. Kõige hullem hetkel ongi , et ma kardan, et ma hakkan nüüd kontrolli alt väljuma ja rohkem kaklusi endale kaela tõmbama, kuna mul tõesti on pohhuj. Seda viimast ma nautisin täiega, kõik mu lapsepõlve kaklused meenusid mulle ja kui see kõik kordub, siis on väga hull tegelikult, kuna väiksena ma norisin ise tüli koguaeg. Everyone Has Their Fight - Never Back Down ! .
Peace.
No comments:
Post a Comment