Täna ärkatati 8 aegu hommikul ülesse , läksin õue , olin õues mingi aeg , käisin Janzaga juttu ajamas jne. Ausalt öeldes mul pole tuju . Ma ei taha enam , ausalt . Alati kõik see sitt mis tuleb , on minukaelas , nagu sünnist saati oleks see värdjas defekt küljes . Hämmastav , kuidas kõik võib muutuda ühe hetkega , panna mõtlema teistmoodi kõigest jne.. Ma tahan lihtsalt minna ja mitte kunagi naaseda . See , et ma blogidesse olen kirjutand , et ah ma võtan kokku ja alustan kõigega , see kõik on vale . Ma naeratan , kuigi seestpoolt nutan . Olen väsinud , et ma ei suuda olla teistele see , kes nad tahavad . Olen väsinud , et olen teistele palju haiget teinud , eriti mõnele . Olen väsinud , et ükskõik kui palju ma ka ei üritaks , see kõik läheb metsa jälle . Tekibki sellest kõigest lihtsalt üks lihtne väljapääs . " When Im Gone , Don´t Ever Miss Me , ´Cause I´m Not Worth It . " Kui ma nüüd lähen , siis ma ei naase enam . Tundub küll mingi EMO bullshit , agano ma tõesti üritasin rõõmsam olla , aga sain vaid rohkem kannatada .
Tänane Lugu .. Ludovico Einaudi - Nuvole Bianche .
Peace.
No comments:
Post a Comment